- Juhtimine
- Aianduse õppetool
- Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
- Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool
- Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
- Maamajanduse ökonoomika õppetool
- Maastikuarhitektuuri õppetool
- Mullateaduse õppetool
- Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool
- Taimetervise õppetool
- Polli aiandusuuringute keskus
- Rõhu Katsejaam
- Võrtsjärve Õppekeskuse Järvemuuseum
Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
Elurikkuse ja loodusturismi õppetool loodi septembris 2017.a. seniste Botaanika, Mükoloogia ja Zooloogia osakondade baasil.
Õppetooli juht : prof Lauri Laanisto, Kreutzwaldi 5 tuba D224, tel. 7311878
Asukoht: Kreutzwaldi 5 D korpus (Metsamaja juurdeehitus Tallinna mnt ääres, linnaserva poolses otsas)
Postiaadress: Kreutzwaldi 5 (D korpus), Tartu 51006
Meie osakond vastutab loodusturismi spetsialistide kasvatamise eest ja viib läbi Loodusturismi konverentse vt https://pk.emu.ee/teadusinfo/loodusturismikonverents/
Alljärgnevatelt linkidelt pääsete uurima nii õppetooli kui ka meie lähemate koostööpartnerite hallatavaid andmebaase:
Eesti eFlora. Puud, põõsad ja rohttaimed
Eesti taimede levikukaardid / Estonian Plant Atlas
Soontaimede ja sammalde herbaarium / herbarium (higher plants and mosses)
Pärandkoosluste Kaitse Ühing /ESCCA
Eesti Orhideed/Estonian Orchids
ELUS / Estonian Naturalists' Society
https://natarc.ut.ee/seenekogud.php
Veidi taustinfot:
Praeguse elurikkuse ja loodusturismi õppetooli moodustavad suuresti kunagisest Zooloogia ja Botaanika Instituudist pärinevad botaanika, zooloogia ja mükoloogia oskonnad. Botaanika osakonna eelkäijaks on 1947.a. koos Botaanika instituudiga (hiljem Zooloogia ja Botaanika instituut) asutatud botaanika sektor. Ligi kuuekümne aasta jooksul on osakonnas uuritud nii soid kui looduslikke rohumaid, koostatud 12 väljaannet Eesti taimemäärajaid, "Eesti NSV floora" ja "Balti floora". Osakonna töösuundade hulgas on ja oli esikohal Eesti kaitsealuste liikide, invasiivsete liikide, energiakultuuride ja niidukoosluste uurimine. Pidevalt täiendatakse Eesti taimede levikuatlast, meil on vabariigi üks rikkalikumaid soontaimede ja sammalde herbaariume.
Mükoloogia osakonna hallata olid EMÜ seenekogud, milles on 3 alamkogu:
1) Süstemaatiline (endise ZBI) kuivatatud seente viljakehade kogu akronüümiga TAAM on oma ca 189 000 eksemplariga Eesti suurim seenekogu. TAAM eksemplaridest kantud ligi 95 000 kirjet, see töö jätkub. TAAM andmebaasistatud eksemplaride info on avalikustatud kõigile huvilistele läbi kodulehe ülalmainitud https://natarc.ut.ee/seenekogud.php.
2) Fütopatoloogiliste seente kogu akronüümiga EAA Tartu ülikooli professori Elmar Leppiku (1898 - 1978) herbaariumist. Ca 23 000 eksempari. Kogu juurde kuulub ajalooline teadusraamatukogu (lisainfot 2016. a. maikuu Eesti Looduses)
3) Mükoloogia osakond kureerib ka seente eluskultuuride kollektsiooni (TFC). Kollektsioon sisaldab sapro- ja biotroofsete seente sh endofüütide eluskultuure, kusjuures eriti hästi on esindatud puitu lagundavate seente kultuurid. Veebipõhine andmebaas sisaldab üksikasjalikku informatsiooni üle 2000 seenetüve kohta.
Kogude baasil õpetakse Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilasi töötama herbaareksemplaride ja eluskultuuridega. Kogusid kasutatakse regulaarselt Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadurite ning kraadiõppurite teadustöös süstemaatika-alaste uurimiste algmaterjalina. Kogu materjale laenatakse välja uurijatele kogu maailmas vastavalt teaduskogude headele tavadele.
Zooloogia osakonna tegevus algas 1947, kui äsja rajatud Teaduste Akadeemia Bioloogia Instituudis (hiljem Zooloogia ja Botaanika Instituut) loodi zooloogia osakond. Pärast mitmeid reforme ja ümberkorraldusi kuulutakse EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi koosseisu. Teadustöös on läbi põimunud zooloogilised alus- ja rakendusuuringud: püütakse leida vastuseid aktuaalsetele teaduslikele küsimustele, aga teisalt pakkuda mõtestatud lahendusi erinevatele rakenduslikele probleemidele. Osakonna kureerida oli Eesti ja Baltimaade suurim zooloogiline kollektsioon (IZBE). Kollektsiooni säilikutest, mida on üle 850 000, moodustavad enamuse nõelastatud putukad. Kogus on tallel üle 3000 tüüpeksemplari (holo-, para- või lektotüübi).