Lõputööde teemad PS magistriõppe tudengitele

Magistritöö teemad põllumajanduse tootmise ja turustamise eriala üliõpilastele, kes kaitsevad 2026 kevadel.
Allolevast nimekirjast tuleks tudengil valida endale meelepärane teema (millel ei ole veel juures "Teema võetud" märget) ja võtta ühendust teema juhendajaga. Pärast teema läbiarutamist tudengiga teavitab juhendaja õppekorralduse spetsialisti, kes lisab selle teema juurde "Teema võetud" märke. Enamus teemadest on mõeldud ühele tudengile, aga on ka neid, mida saab valida mitu tudengit.
Lõputöö valimise tähtaeg on 20. detsember 2024.

Teema: Segukülvi mõju saagile, kvaliteedile ning umbrohtumusele
Juhendajad: Prof. Evelin Loit-Harro, teadur Maarika Alaru Teema võetud (Helen Vesik)
Töö eesmärgiks on analüüsida seguvilja mõju kultuuride biomassile, saagile ja kvaliteedile ning hinnata kasvuaegset umbrohtumust. Töö aluseks on EMÜ põldkatse, kus kasvatatakse puhas- ja segukülvis kaera, hernest, otra ja vikki. Tudeng osaleb katsetöödes ja analüüsib kvaliteeti laboris. 

Teema: Väetamise mõju talinisu tera, taigna ja pätsi kvaliteedile
Juhendajad: Prof. Evelin Loit-Harro, nooremteadur Riinu Kaasik Teema võetud (Romet Viiber)
Töö eesmärgiks on analüüsida mineraalväetise lämmastiku normi ning maheviljeluse mõju talinisu terade kvaliteedile ning nendest teradest valmistatud jahule, taignale ning pätsile. Töö aluseks on EMÜ pikajaline katse, kust on kogutud talinisu seemned. Tudeng osaleb laboritöödes EMÜ ja METKi laborites. 

Teema: Viljelusviisi mõju geenide ekspressioonile 
Juhendajad: Prof. Evelin Loit-Harro
Töös kogutakse valitud kultuuri biomassi proovid pikaajaliselt viljelusviiside võrdluskatselt (2025 suvel) ja analüüsitakse transkriptoomi. Selleks eraldatakse RNA, sekveneeritakse ning analüüsitakse saadud järjestusi jätkusuutliku taimekasvatuse kontekstis ehk analüüsitakse seoseid saagi, kvaliteedi ja toitainete sisaldusega. Tudeng osaleb katsetöödes põllul ja EMÜ laboris. 

Teema: Kevadise lehekaudse fosforväetisega väetamise mõju teraviljade saagile ja kvaliteedile
Juhendajad: Indrek Keres Teema võetud (Villem Rehkalt)
Töö eesmärgiks on selgitada kevadise lehekaudse väetamisega antud erinevate normidega fosforväetise mõju taimede saagile ja kvaliteedile. Töö aluseks on põldkatse, mis viiakse läbi põllumajandustootja põldudel. Tudeng osaleb katsetööde läbiviimises ja laboris kvalieedi määramisel

Teema: Greenhouse gas emissions from arable soils and mitigation strategies
Juhendajad: Teadur Jordi Escuer Gatius, jordi.escuer@emu.ee, Prof. Alar Astover
Study of greenhouse gas emissions (CO2, CH4 and N2O) from arable soils under different treatments, and comparison of mitigation strategies (biochar, nitrification inhibitors, etc.).
Measurements will take place in controlled conditions in Metsamaja, but the possibility of field experiment/study can be also discussed. Typical experiment involves weekly measurements during 2 months. Different experiments can be carried out if more than one student is interested. Master thesis can be in English or Estonian language.

Teema: Erinevate umbrohutõrje võtete mõju kaera umbrohtumusele ja saagile
Juhendajad: Kaasprof. Liina Talgre (liina.talgre@emu.ee), teadur Merili Toom (merili.toom@emu.ee)
Töö eesmärgiks on analüüsida erinevate agroökoloogiliste umbrohutõrje meetodite mõju kaera saagile ja saagi kvaliteedile. Töö aluseks on põldkatse, kus uuritakse erinevate võtete mõju (herbitsiid, äestamine, suurem külvisenorm jt) kaera umbrohtumisele. Tudeng osaleb umbrohtumuse hindamisel ja analüüsib kaera kvaliteeti laboris.

Teema: Bataadi kahjustajad
Juhendajad: Dotsent Eve Runno-Paurson; eve.runno-paurson@emu.ee ;Teema võetud (Laura Vester)
Põldkatses uuritakse erinevatel bataadi sortidel saagikust ja võimalike kahjustajate mõju, kasvuaegselt ja säilitusperioodil. Katse asub Eerikal. Üliõpilane osaleb katse rajamisel, kasvuaegsetel vaatlustel juulis ja augustis. Saagi koristamine ja mugula analüüs oktoobris.

Teema: Mulla lõimise mõju Mehlich 3 meetodil määratava P sisalduse tulemustele
Juhendajad: Teadur Tõnu Tõnutare, tonu.tonutare@emu.ee ;Teema võetud (Vanessa Varend)
Töö eesmärgiks on uurida, kas mulla lõimis on tegur, mis mõjutab Mehlich 3 meetodil ekstraheeruva P sisalduse määramise tulemusi. Tegemist on laboratoorse uurimistööga. Üliõpilane teostab laboratoorsed analüüsid, osaleb tulemuste arvutamisel ja andmetöötlusel.

Teema: AL, DL ja M3 meetodil määratud mulla P väetustarbe erinevuste põhjused
Juhendajad: Teadur Tõnu Tõnutare, tonu.tonutare@emu.ee
Töö eesmärgiks on välja selgitada,  miks sõltuvalt kasutatud analüüsi meetodist võivad mullad sattuda erinevatesse P väetustarbe klassidesse. Töös uuritakse ja võrreldakse Mehlich 3, AL ja DL meetodil saadud P analüüside tulemusi. Tegemist on laboratoorse uurimistööga. Üliõpilane teostab osa laboratoorseid analüüse, osaleb tulemuste arvutamisel ja andmetöötlusel.

Teema: Relationships between the abundances of nitrogen cycle functional genes and nitrogen gas fluxes
Juhendajad: Teadur Jordi Escuer Gatius, jordi.escuer@emu.ee, Assoc.Prof. Mikk Espenberg (ÜT)
This study examines the relationships between the abundances of nitrogen cycle functional genes and the fluxes of various nitrogen gases (N₂O, NH₃, NO, NO₂). The work involves field measurements of nitrogen gas fluxes and sampling for laboratory to quantify microbial gene abundances associated with nitrogen cycling. The study will focus on the importance of agricultural factors related to the microbiome for improving crop growth and usage of nutrients in the frame of adaptation to climate warming.

Teema: Lisatava CO2 ja glükoosi mõjud miksotroofse mikrovetika kasvule ja koostisele
Juhendajad: Kristiina Mark, kristiina.mark@emu.ee
Mikrovetikate kultivaatoris testitakse süsiniku allika mõju mikrovetika kultuuri kasvukõverale ning eraldatud biomassi keemilisele koostisele eri kasvufaasides. Katse teostatakse EMÜ laborites tehistingimustes ja on võimalus ajaliselt planeerida.

Teema: Kartuli-lehemädaniku fungitsiidi resistentsus
Juhendajad: Dotsent Eve Runno-Paurson; eve.runno-paurson@emu.ee ; Teema võetud (Silvia Vuks)
Töö eesmärgiks on hinnata kartuli tootmispõldudel lehemädaniku tekitaja fungitsiidi resistentsust. Magistrant osaleb haigestunud leheproovide kogumisel kartuli põldudelt juuli-august (2025), hiljem patogeeni puhaskultuuri viimisel ja katsete läbiviimisel. Katseandmete analüüs.

Teema: Keemiliste taimekaitsevahendite pikajaline mõju röövtoidulistele jooksiklastele
Juhendajad: Anne Mürk, Karin Nurme, Enno Merivee anne.myrk@emu.ee
Töö eesmärk on selgitada põllul kasutatavate fungitsiidide ja insektistsiidide pikaajalist mõju röövtoiduliste jooksiklaste suremusele ja liikumisaktiivsusele. Töö on katsepõhine ja toimub laboris. 
Katseaeg 2025 sügis

Teema: Tolmeldajad põllumajandusmaastikul.
Juhendajad: Eve Veromann, Riina Kaasik, Silva Sulg eve.veromann@emu.ee ; Teema võetud (Lisette Lemküll)
Töö eesmärgiks on analüüsida millised tolmeldajate grupid esinevad põllumajandusmaastiku elementidel, põldudel ja rohumaadel ning kuidas see on seotud ümbritseva maastiku maakasutusega. Töö on osa Horizon2020 projektist FrameWork

Teema: Külvatud rohumaribade mõju kahjuritõrje potentsiaalile põllul (röövtoidulised)
Juhendajad: Eve Veromann, Silva Sulg, Riina Kaasik eve.veromann@emu.ee
Töö eesmärgiks on analüüsida kas ja kuidas mõjutab rohumaaribade lisamine põllule seal toimuvat looduslikku kahjuritõrjet ja seda pakkuvate lülijalgsete arvukust. Andmete kogumine toimub põldkatsel, kus hinnatakse röövtoiduliste aktiivsustihedust, arvukust ja kahjuritõrje potentsiaali kasutades peibutusöötme süsteemi. Töö toimub Tippkeskus Futurescapes katsete raames.

Teema: Külvatud rohumaribade mõju parasiteerituse tasemele põllul 
Juhendajad: Eve Veromann, Riina Kaasik, Silva Sulg eve.veromann@emu.ee
Töö eesmärgiks on analüüsida kas ja kuidas mõjutab parasiteerituse taset rohumaaribade lisamine põllule. Andmete kogumine toimub põldkatsel, hinnatakse peremeeste arvukust, ne de parasiteerituse taset ja parasitoidide liigilist koosseisu. Töö toimub Tippkeskus Futurescapes katsete raames. 

Teema: Ilmastikutingimustest põhjustatud saagikaod talikultuuridel
Juhendajad: Professor Mati Koppel; mati.koppel@emu.ee
Üliõpilane osaleb sateliidiandmetel põhineva põllukultuuride kahjustuste hindamise prototüübi väljatöötmisel. Töö raames kaardistatakse 2025.aasta mais ja juulis talvekahjustustest või põuast tingitud taimekahjustuste esinemist kahes Eesti erineva piirkonna põllumajandusettevõttes. Põlluraamatu andmete põhjal leitakse seosed saagi suuruse ja kahjustuste tugevuse vahel ning korrelatsioonid sateliitseire andmetega. 

Teema: Relationship between organic matter degradation and earthworm activity. Orgaanilise aine lagunemise ja vihmausside aktiivsuse vaheline seos
Juhendajad: Annely Kuu (annely.kuu@emu.ee), Merrit Shanskiy, Jordi Escuer Gatius
Study of the relationship between earthworm activity and organic matter degradation, and the effect on soil parameters as well as on greenhouse gas fluxes. Uuring vihmausside aktiivsuse ja orgaanilise aine lagunemise vahelisest seosest ning selle mõjust mulla parameetritele ja kasvuhoonegaaside voogudele. Töö viiakse läbi siseruumides paiknevates mesokosmides, töö eeldab üliõpilaselt osalemist gaaside mõõtmisel, vaatluste tegemisel. 

Teema: Putukasõnniku agronoomiline väärtus
Juhendajad: Rihard Reissaar, Avo Toomsoo, Merrit Shanskiy rihard.reissaar@emu.ee
Töö eesmärk on selgitada välja erinevatel söötmetel kasvatatud putukasõnniku agronoomilised omadused. Töö jaoks viiakse läbi, kas nõukatse, mille testkultuuriks on nisu või Eerikal, välitingimustes nõukatsel (test kultuuriks on nisu). Töö eeldab taimkatsetel osalemist, proovide võtmist (taim-muld), analüüside teostamist. 

Teema: Musta kärbse (Hermetia illucens) vastsete sööt ja söödaratsioonide optimeerimine 
Juhendajad: Rihard Reissaar, Merko Vaga rihard.reissaar@emu.ee
Biojäätmete kasutamine putukatööstuses ja erinevate biojäätmetüüpide modifitseerimine putukate söödaks. Erinevate söötade ja nende modifikatsioonide peal kasvatatud vastsete jõudluskontroll. Katsed viiakse läbi Eesti Maaülikooli rakendusentomoloogia praktikabaasis. Katsed  viiakse läbi siseruumides. 

Teema: Kasvuhoonegaaside mõõtmine akvapoonilises süsteemis. 
Juhendajad:Merrit Shanskiy, Jordi Escuer Gatius, Härmo Hiiemäe  merrit.shanskiy@emu.ee
Märtsis 2023 algas Eesti Maaülikooli osalusel projekt TransFarm (TRANSborder cooperation for circular soil-less FARMing systems). Akvapoonika on meetod, kus kala ja köögivilju kasvatatakse sümbioosis, et vähendada magevee kasutamist ja väärtuslike toitainete raiskamist. Projekti käigus tehtavad tööd demonstreerivad ringbiomajandussüsteemide potentsiaali, mis täiendavad traditsioonilist toiduainete tootmisahelat. Projektis tutvustatakse suletud ahela meetodit, mille puhul toitaineid sisaldav vesi keskkonda ei sattu ning uut vett lisatakse süsteemi minimaalselt. Uudse lahendusena on võetud kasutusele taakasutusvesi. Projekti esimeses osana paigaldati EMÜ spordihoone keldrikorrusele seadmestik duširuumide vee kogumiseks ja puhastamiseks. Puhastatud vesi suunatakse akvapoonilisse süsteemi ning sealt edasi taimeriiulitele. Antud töö eesmärk on mõõta, milliseks kujunevad eralduvate gaaside vood (CO2, CH4 ja N2O) kui neid mõõta kaladele kohandatud basseini ja taimeriiulite kohalt. Tööd viiakse läbi siseruumides, Eesti Maaülikoolile spordihoones. https://www.emu.ee/teadus/projektid/transfarm/

Teema: Keskkonnasõbralike materjalide ja agrotehnoloogiate mõju mullaelustikule
Juhendajad: Annely Kuu (annely.kuu@emu.ee), Merit Sutri
Käesolev töö viiakse läbi Rõhu katsejaamas asuvas madalakasvulises õunapuu istanduses ja on osa kahest projektist (EMÜ, arengufond ja H2020 AGROSUS). Töö jaoks kogutakse proovid erinevatelt töötlustelt (rohumultš, niitmine jne.). Vajadusel kaasame töösse andmeid mulla keemia ja umbrohu koosluse muutuste koha. Töö eeldab katsetöödel osalemist Rõhu katseaias, elustiku ja mullaproovide kogumist, analüüsimist. 

Teema: Musta kärbse (Hermetia illucens) vastsete kasutamine vesiviljeluskultuuride söödakomponendina
Juhendajad: Rihard Reissaar, Härmo Hiiemäe rihard.reissaar@emu.ee
Musta kärbse (Hermetia illucens) vastsetest kalasööda valmistamine. Vastsete modifitseerimine (valgu ja rasva eraldamine) ja nende materjalide kasutamine vesiviljeluses. Kalasööda formulatsioon ja selle katsetamine.

Teema: RNAi efektiivsuse uurimine kõdra-peitkärsaka puhul toitumise ja pinnakontakti katsete kaudu (Examining RNAi Efficiency in Cabbage Stem Weevil through Feeding and Topical Exposure Experiments)
Juhendajad: Eve Veromann, Apurva Vikas Sabnis eve.veromann@emu.ee
Töö eesmärk on uurida erinevate dsRNA-de efektiivsust rapsi kahjuri, kõdra-peitkärsaka (Ceutorhynchus obstrictus), kontrollimisel, rakendades nii oraalseid kui ka pinnakontakti manustamisviise. (The aim of the study is to investigate the effectiveness of different dsRNAs in controlling the rapeseed pest, the cabbage stem weevil (Ceutorhynchus obstrictus), using both oral and surface contact application methods.)                                                                                                                                                                 

Teema: Vahekultuuride segude mõju mulla orgaanilise aine koostisele
Juhendajad: Karin Kauer (karin.kauer@emu.ee), Kristo Tikk
Töö eesmärgiks on uurida erinevate vahekultuuride segude mõju mulla orgaanilise aine koostisele. Töö on katsepõhine. 2025. aasta suvel kogutakse mullaproovid katselt, mis on rajatud 2024. a Sadala Agro põllule. Töö eeldab analüüside teostamist laboris.

Teema: Harimisviiside mõju mulla orgaanilise aine koostisele
Juhendajad: Karin Kauer (karin.kauer@emu.ee), Kristo Tikk
Töö eesmärgiks on uurida erinevate harimisviiside (otsekülv, minimeeritud harimine, kündmine) mõju mulla orgaanilise aine koostisele. Töö on katsepõhine. 2025. aasta suvel kogutakse mullaproovid katselt, mis on rajatud 2024. a Sadala Agro põllule. Töö eeldab analüüside teostamist laboris.

Teema: Väetamise mõju sorgo haljasmassi saagile
Juhendajad: Alar Astover, Avo Toomsoo. alar.astover@emu.ee
Töö eesmärk pikaajalise IOSDV väetiskatse andmetele tuginedes selgitada mineraalse lämmastiväetise ja sõnniku kasutamse mõju sorgo saagikusele ja saagi kvaliteedile. Tegu on eksperimentaalse tööga ning vajalik on tudengi osalus 2025. aastal katsetöödes. 

Teema: Mükoviiruste mõjuTrichoderma spp., Alternaria spp. ja P.infestans fenotüübilistele näitajatele
Juhendajad: Kaire Loit (kaire.loit@emu.ee), Marian Põldmets Teema võetud (Kätlin Leitu)
Töö eesmärgiks on uurida mükoviiruste mõju erinevate seeneperekondade ja seenetaoliste organismide fenotüübilistele näitajatele. Töö toimub laboritingimustes. 

Teema: Taimehaiguste mõju talirapsi saagikusele ja kvaliteedile
Juhendajad: Tiiu Annuk, Kaire Loit
Eesmärk on talirapsi tootmistingimustes viia läbi põldkatse ning hinnata hooajal (2025 a. kasvuperiood, alates varakevadest) haiguste esinemist ning mõju saagikusele olenevalt fungitsiidide kasutusest. Töö eeldab talirapsi erinevates kasvufaasides taimede hindamist ning hiljem laboriSilopõhine piima tootmines haigustekitajate määramist.

Teema: Silopõhine piima tootmine
Juhendajad: Are Selge (are.selge@emu.ee), kaasjuhendaja Alltech Eesti poolt 
Töö eesmärgiks on uurida 5 farmi andmete põhjal silopõhise  piimatootmise näitajaid (mitu tonni rasvkorrigeeritud piima toodetaks ja saaks toota hektari kohta Eestis, silode osakaal ratsioonis, maisisilo ja rullsilo omahinna arvestus ja toitainete sisaldused)

Teema: Silo tootmine ja kasutus Eesti piimafarmide näitel
Juhendajad: Are Selge(are.selge@emu.ee), Pillerin Puskar
Töös uuritakse silo tootmist ja kasutust Eesti piimafarmide näitel, silo kuivaine kadude hindamine põllult kuni söötmiseni, omahind, mõju piimatootmise jalajäljele ja lämmastiku ringlusele